1 Moosese 12:1 kutsus Jumal Aabrahami lahkuma oma isakojast. Selle kutse tõeline tähendus ja sügavus tulevad esile aga vaid siis, kui loeme ja mõistame hoolikalt sellele piiblilõigule eelnevat peatükki, selle konteksti ja selles peituvat narratiivi. 1 Moosese 11 ptk’st selgub, et nii Aabraham kui ka tema isa ja kogu tema klann pidid lahkuma Kaldea Uurist Kaananimaale. Kaananimaa esindab ja sümboliseerib tõotatud maad, saatust ja selle täitumist ning Jumala täis õnnistusi, mille Ta on oma lastele varuks pannud. See räägib kõigest sellest, kes Jumal on ja kes Ta tahtis olla nii nende kui ka meie eludes. Nende teekond oli tohutult raske, pikk ja kurnav. Neid tabasid erinevad tragöödiad, hädaohud ja traumaatilised läbielamised. Osad nende lähedastest surid ja läbi leinaorgude minnes, tundus Tõotatud Maa väga kauge paigana.
Nad peatusid ühes paigas nimega Haaran – linnas, mis paiknes u 1000 km kaugusel Efrati jõest, Põhja-Süürias. Neil oli kaks kolmandikku teekonnast juba käidud, kui nad seal peatusid, olles väsinud ja kurnatud mitte vaid füüsiliselt, aga ka vaimselt. Nimi „Haaran“ tähendab „kuiva paika, kus on vähe vilja“.
Aabraham ja ta isa olid teel Kaananimaale – õnnistuste ja külluse paika. Jeesus annab sama tõotuse ka meile: „Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.“ (Johannese 10:10). Siinkohal on oluline märkida ära sõna „zoe“, mida kasutatakse siis, kui räägitakse elust, mida Kristus meile pakub ja mis Tal meie jaoks varuks on. See sõna kannab endas mõtet „terviklik ja täidetud olemisest, rikkaliku vilja kandmisest, tõelisest õnnest ja täiusest“. Siinkohal on oluline mõista seost kogu selle loo ja nende asjade vahel. Aabraham ühes oma isa ja kogu perega olid teel Kaananimaale, kuid peatusid õnnetul kombel ühes paigas, mis kandis vähe vilja. Nad oleks pidanud liikuma edasi, litsuma edasi, hoides silme ees sihti täiusest ja küllusest, kuid selle asemel leppisid nad hoopis keskpärasusega.
Usk kisendab ja hüüab: „Ma keeldun suremast paigas, mis kannab vähe vilja! Ma keeldun tagasihoidlikust eksisteerimisest, kus valitseb tagasihoidlik ülistus, tagasihoidlik pühitsus, vähesed muutused ja väike usk.“ Olen kuulnud tuliste ja kirglike, erinevast rahvusest ja nahavärviga meeste-naiste, juhtide ja pastorite hüüdu: „Me keeldume suremast Haaranis! Jumal kutsub meid „lahkuma oma isakojast.““ See on see, mida Ta tegi Aabrahamiga ja see on see, mida Ta teeb ka sinu ja minuga.
Claude Houd on Eglise Nouvelle Vie (Uue Elu Koguduse) juhtivpastor Montrealis, Kanadas. Pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel. Uue Elu Kogudus on kasvanud tema juhtimise all käputäiest inimestest enam kui 3500 liikmeliseks, olles üks väheseid edukaid protestantlikke kogudusi Kanadas.